oratooriume, orelikonserte, kammer- ja orkestrimuusikat ning soololaule. Tema loomingus on saksa, itaalia, prantsuse ja inglise muusika traditsioone. Händeli muusikas vahelduvad polüfoonia ja homofoonia. Kokkuvõtteks olid nende meeste elud hoopis erinevad. Händel sai euroopas reisida 21 aastaselt ja oma eluajal oli ta edukas ja tunnustatud helilooja. Bach ei tõstnud kordagi oma jalga kodumaa pinnalt, ning oma eluajal oli ta pigem tuntud, kui oreli- ja klavessiinimängija ning oreliehituse tundjana. Muusikat ja elukäiku mõjutas suuresti ka nende iseloomud: Bach oli rohkem mõtiskleja, ega ihaldanud suurt menu, Händel oli aga suurepärane oraator ja tähelepanu oli talle väga oluline.
rüüstatud. Ei olnud ühtegi oreliehitajat ega organistegi pea üldse. Gottfried Kloos Danzigist kutsuti Eestisse (1720). aastal ehitama uut orelit Tallinna Oleviste kirikule. A. Contius remontis Tallinna Niguliste kiriku oreli. Johann Andreas Stein hakkas tegutsema Pärnus. 2 Johann Thal oli köster Kambjas ja tegi oma esimese oreli Kambja kirikule (1772). Ta oli oreliehituse alal iseõppija. 19.–20. sajandi Eestimaa orelid 19. sajandil pääses Eestis nagu mujalgi Euroopa muusikas mõjule romantism, mis kajastus ka oreliehituses. Oreliehitajaist tuleks märkida Carl August Tantoni, kelle pillid on säilinud Lihulas ja Kullamaal. Jõukamad kogudused tellisid oreleid kallimatelt Saksamaa oreliehitajatelt, nagu Friedrich Ladegast, Eberhard Friedrich Walcker, Wilhelm Sauer jaGuido Knauff. Eesti suurima, 81 registrigaTallinna Kaarli kiriku oreli ehitas firma E. F
annaabi.ee 
