V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Lugege Buringtoni * «Märkmeid».
Gringoire hingas kergendatult. Teist korda poole tunni jooksul kingiti talle elu. Seepärast
ei julgenud ta veel kuigi rõõmus olla.
«Halloo!» karjun Clopin jälle oma vaadi otsast. «Halloo, eided ja plikad, kas on teie seas
mõni lirva, olgu see nõid või ta kass, kes seda suli endale tahaks? Hei,
88
Colette-la-Charonne, Elisabeth Trouvain, Simone Jodo-uync, Marie Piedebou, Thonne-la-
Longue, Berarde Fa-nouel, Michelle Genaille, Claude Ronge-Oreille, Mathu-rine Girorou!
Hei, Isabeau-la-Thierrye! Tulge ja vaadake! Mees jumalamuidu! Kes tahab?»
Gringoire polnud ses viletsas olukorras kuigi ahvatlev. Naised polnud ettepanekust eriliselt
vaimustatud. Vaene Gringoire kuulis, kuidas nad vastasid:_
«Ei, parem pooge ta üles, saavad kõik lõbu.»
Kuid kolm naist eraldusid siiski teiste hulgast ja tulid lähemale vaatama. Esimene neist oli
kandilise näoga tüdrukujõmm. Ta silmitses hoolsasti filosoofi viletsat vammust. See oli