Heraldika
teatud suveräniteeti esitava vapiõiguse. Sellised vasallid olid näiteks Tiesenhusenid ja Ungernid.
(Saare 2006, lk 17)
Erinevad teistest olid ordusse astunud rüütlid, kes sageli loobusid pärast mungatõotuse andmist
oma perekonnavapist ja võtsid vastu Orduvendade ühise embleemi, mis kujutas musta risti valgel
taustal. Kui 1310. aastal andis Saksa-Rooma keiser Heinrich VII Saksa ordu kõrgmeistrile õiguse
kasutada oma riigivürsti ametipitsatis keisrikotkast, kujunes ka orduembleem orduvapiks.
Vasallide vapid jagunevad kõnelevateks ja tummadeks. Esimestel viitab vapikujund
piktograafiliselt vapiomaniku perekonnanimele, näiteks roosid Rosenite, jalad Footide jne vapil.
Perekonnanimi võidi saada päritoluküla (nt Stackelbergid, Ungernid, Buxhövdenid), vasallile
kuulunud lääni (nt Dolenid, Yxküllid) või hüüdnime (nt Plater, Scheel) järgi. Esimesel juhul
kasutati eesliidet de, von või vom der, teisel juhul gen (sõnast gennente nimetatud sks k).
annaabi.ee 
