Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad?
Linnakodaniku
majast puudusid kraanivesi, keskküte ja elektrivalgus.
Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Vasall kohustus lääni
kasutamise eest senjöörile teeneid osutama, sealhulgas võtma osa sõjakäikudest, andma senjöörile
laenu jne. Vasalli üheks peamiseks mureks oli ka kloostrite püsimajäämine, mis olid sotsiaalabi
keskused.
Kõrgel positsioonil asusid keskajal orduvennad, orduvaimulikud, mõõgavennad, piiskopid jne.
Talupojad olid aga nende alamad, nad pidid kõike tegema, mis nende aadel ütles. Ilma loata ei
tohtinud nad isegi oma maalt lahkuda. Talupojad jagunesid:adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad
ja maavabad. Pärast Jüriöö ülestõusu (1343-1345) muutus talupoegade olukord aga veel raskemaks.
Nende koormisi tõsteti ja sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu.
Keskjal oli üheks tähtsaimaks juhtivorganiks Maapäev