Eesti keskaeg
Lihula (Tartu) piiskop oma piiskopkonnast ordule Sakala, Nurmekunna, Mõhu ja pool
Vaigat. 1228. aastal sai ordu Saare-Lääne piiskopilt endale 1/3 saartest. Stensby
lepingu järgi 1238. aastal sai ordu endale Järvamaa. Sõltumatu staatuse saavutas
Saksa ordu Kuramaal. 1346. aastal Saksa ordu sai Taani kuninga käest Harju- ja
Virumaa. Valitsemine: Ordu tipus seisis meister, keda valiti ordu üldkapiitlis.
Orduvennad allusid meistrile, kuid meister pidi kuulama nende nõud. Liivimaa
orduterritooriumi valitsesid ordukäsknikud: komtuurid ja foogtid. Keskne haldusüksus
ordul oli komtuurkond. Komtuur valitses linnuse üle. Foogt oli ametnik, kellele oli
delegeeritud ilmalik võim mingis piirkonnas. Hiljem ei tehtud enam vahet komtuuril
ja foogtil. Käsknike seas kujunes välja hierarhia: juhataja; maamarssal; komtuur;
foogt. Likvideerimine: 1558. aastal puhkes Liivi sõda ning ordu polnud enam
maakaitseks võimeline. Ordu andis end 1559. aastal Poola kuninga Sigismund II
Augusti kaitse alla
annaabi.ee 
