Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud
a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist
kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa,
Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare-ja Hiiumaal.
Administratiivselt jagunesid ordualad komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mille
keskuseks oli ordulinnus. Ordulinnuseid ehitati:
● kohaliku rahva alluvuses hoidmiseks
● välisvaenlaste —eelkõige leedulaste ja venelaste —eemal hoidmiseks
● ordusisese struktuuri säilitamine ning ordu positsiooni kaitsmine võimalike
vaenlaste vastu teiste kohalike võõrvõimude seast.
Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid
vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale.
See muutis raskeks oma valduste kaitsmise ning killustas sõjalisi jõude.Aastail
1237-1459 allus Liivi Ordu Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas
annaabi.ee 
