Essee romaani "Balti tragöödia" põhjal
ta ei kuulu teisest rahvusest ja alamast kihist teenijatega ühte.
Vahetult pärast isa surma läks Aurel Riiga kooli. Ta võttis missiooniks võidelda venelaste
vastu. Aurel alustas sellest, et ta ei kavatsenud vene keelt õppida. Baltlaste üldine
venevastasus avaldub teoses seetõttu, et 19. sajandi lõpul toimus ulatuslikum venestamine ja
seega baltisakslaste õiguste piiramine. Eriti isiklikult mõjus Aurelile aga see, et Vene tsaar oli
tema isa vabastanud sillakohtuniku (ordungsrichter) ametist, mis seostus väikesele poisile
sakslaste seas kõrgelt hinnatud rüütlikultuuri esindaja ordurüütliga (ordensritter). Koolis
üritati kõigist rahvustest õpilastesse venemeelsust sisendada. Õpetaja Rutski käskis vene
keele tunnis õpilastel vihikusse kirjutada lause ,,ma olen venelane", millele Aurel tõsimeeli
vastu oli ja millele järgnes pahandus. Kui Aurel 1914. aastal Saksamaale läks, siis peeti teda
venelaseks või äärmisel juhul vene-sakslaseks
annaabi.ee 
