Eesti ajalugu
kogunemistel meespäevadel. Linnadepäevad - Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma
huvisid koosolekutel linnapäevadel. Maapäevad - Alates 1421. a hakati pidama Vana-
Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Arutati tähtsamaid
välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva
pagemise vastu jne. Al. 1435. a oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja
ülejäänud vaimulikud; 2) Ordumeis-ter koos orduametnikega; 3) vasalkondade esindajad; 4)
linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Eriti tähtis oli vasallide ja linnade lülitamine
aktiivsesse poliitikasse.
18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel - kõrgem
vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike
koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet