Härjapea jõgi, Keldrimägi Iru Lindanise linnus Tallinna esmamainimine 1154 Al-Idrisi Väike, suure kindluse taoline linn Koluvan - qlwry Tallinn Taani võimu all Läti Henriku kroonika 1219.a kuningas Valdemar II Valge ristiga punane lipp Mõõgavendade ordu Stensby leping Lübecki õigus 13.saj lõpp Hansa Liit Tallinn Saksa Ordu võimu all 1364.a müüs Taani valdused Saksa Ordule 1347.a valduste valitsemisõigus Liivimaa harul Ordulinn Oluline kaubanduslinn Toompea Loss Toompea pangal paiknev mägi Fedoaalide ülemvõimu tugipunkt Vanim asustatud piirkond Ehitamine 1219. aastal Puitrajatis Valitsusajad Mõõgavendade ordu (kivilinnus) Taani valitsusaeg Liivimaa ordu valitsusaeg Rootsi valitsusaeg Vene aeg ja kubermangu valitsus Eesti aeg Lossi välimus Barokne ja varaklassisistlik Lossikompleksis 4 osa Idaosa Lõuna- ja Lääneosa Põhjaosa Hooned Pikk Hermann
Igal kontoril oli oma kohus, kassa ja pitsat. Hansalinnad Liivimaal - Eesti hansalinnadest mõjukamad olid Tallinn ja Tartu. Uus-Pärnu oli 14. sajandil Liivimaa sadamate väljaveo esikoht ja sisseveos kolmas. Viljandit kui hansalinna märgitakse esmakordselt 1346. aastal kui venelaste sihtpunkti. Lätis jäid muud hansalinnad - Lemsalu, Võnnu, Volmari, Koknese - selgelt Riia varju. Ainus oluline Liivimaa kaubanduskeskus, mis ei kuulunud Hansasse oli ordulinn narva, sest ta asetses piiri peal. Venemaa oli Hansa peamine kaubanduspartner, kuid ükski linn ei kuulunud Hansa liitu, seal olid kaubahoobid (asusid seal ka kirikud, seetõttu pühakute nimelised). 1540.-1550. aastatel tahtis Narva saada Hansa linnaks, keegi polnud huvitatud ning seetõttu Narvas hakati tegema piiranguid kaubanduses. 12 linna on hansalinnad. Hansa linnadeks loevad väike linnu, mis on esindatud vähemalt ükskord hansapäevadel.