Sissejuhatus keskaega
19. Vaimulikud ordud ja kerjusmungaordud
Vaimulik ordu on usuline ões (nunnad)- või vennaskond (mungad), kelle peamine
eesmärk oli jumala teenimine. Elasid kloostris. Kloostrid hakkasid Euroopas
tekkima 4.saj. Vaimulikud ordud said oma nime kas vaimuliku ordu rajaja või
esimese ordu kloostri asukoha järgi. Rajati ka tütarkloostrid. Benediklaste ordu sai
oma nime püha Benedictuse järgi. Tsistertslased said oma nime esimese kloostri
asukoha järgi Citeaux. Ordulastele oli omane suletus välismaailma suhtes
(mistõttu asusid välismaailmast eraldatud kohas) ja majanduslikult sõltumatud
(toodavad ise kõik vajaliku).
Mis on klooster? Ehitiste kompleks, kus asub kindlalt kirik, munkade või nunnade
elamisruumid, majandushooned, palverändurite öömaja, haigla või apteek
(ümbruskonna jaoks). Klooster oli pigem tehnika-, raamatute- ja vaimsusekoht,
kuigi teoorias pidi suletud olema. Klooster oli enne linnade teket kultuurikeskus.