saada, raudrüüde ja raskevarustusega polnud see võimalik. Kui vaenalsed teadsid rüüsteretke oodata polnud eestlastel erilist lootust. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Tänu sellele oli neil lihtne võidelda eestlaste vastu kellel polnud sarnaseid teadmisi sõjandusest. Tänu sellele suutsid ordurüütlid väikse grupina võidelda suurema eestlaste grupivastu ning väljuda sealt võidukalt. Kuid kui eestlased kavaluse appi võtsid ja ründasid ordulasi metsade vahel, kus ordurüütlid ei saanud midagi nende vastu teha, sest eestlastel oli palju kergem varustus ja nad said kiiremini metsade vahel liikuda. Oleksid eestlased ka elukutselised sõjamehed olnud oleksid sõja tulemused arvatavasti teised. Eestlastel puudus ühtne riik ja pealik. Tänu sellele polnud loota abile, mis tuleks mõnelt teiselt sõjaväelt mis asus Eesti pinnal või naabritelt, kui selleks oleks vajadust olnud näiteks linnuse kaitsmisel
aastal,mil kohtusid Sakala ja Ordu väed,Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli lähedal.Puhkes vihane lahing,mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival,kus liivlasi sunniti taanduma.Lahingu saatuse otsustasid sakslased,kes püüdsid läbi murda eestlaste maleva keskosast. Pikkamööda see neil ka õnnestus ja eestlased olid sunnitud taanduma.Langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad.Lahingus sai ka surmavalt haavata Kaupo.Eestlasi oli 6000 ning ordulasi 3000 meest,saksalalased said lüüa.Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda.Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange.Madisepäev oli eestlastele raskeks kaotuseks,aga see ei tähendanud vastupanu raugemist. 2.Muistse vabadusvõitluse allajäämise põhjused : *Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. *Ordurüütlid olid eluktselised sõjamehed,hea väljaõppe ja kogemustega.
annaabi.ee 
