Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg
kontrolli all. Maa müüdi 19 000 Kölni marga eest(4443kg hõbedas) ehk aasta hiljem
Liivimaa ordule üleantuna sai viimane maa poolmuidu.
Järgnesid rasked aastad 1351-1352 “must surm” Eestis, mis sel ajal ka mujal Euroopas
möllas, surmates 35% eurooplastest.
Elu-olu keskaja Eestis
Rahvastik kasvas: 1350 oli Eesti alal u. 100’000 elanikku siis u. 1558.a. võis see tõusnud olla
ca. 300’000-350’000-ni. Kaasa arvatud ca.20’000 sakslast linnades ja ordukindlustes ning
paartuhat rootslast Loode-Eesti rannikul ja saartel
Suuremad linnad: Tallinn, Tartu- kummaski 7 – 8 tuh. elanikku (selleaegsed suurlinnad)
Euroopa suurlinnadega seda võrrelda ei saanud, kuid Põhja Euroopas olid nad ühed suurimad.
(Rootsis ja Soomes polnud ühtegi nii suurt linna) Pärnus 1000 – 1200 el.
Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga. Rae võimu piiras osades linnades
linnafoogt (esindas kohalikku mõisnikku)