A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Vaatamata sellele, et kuningas Athost ja Aramist isiklikult tundis, möödus ta neile pilku
heitmata, neid kõne-tamata, otsekui poleks ta neid iialgi varem näinud. Kui kuninga
silmad hetkeks härra de Treville'il peatusid, kannatas too kuninga pilgu niisuguse
kindlusega välja, et kuningas pidi silmad ära pöörama. Seejärel, ikka veel omaette
pomisedes, siirdus Tema Majesteet oma ruumidesse.
«Asi on halb,» ütles Athos naeratades, «sedakorda ei saa me veel ordukavalerideks.»
«Oodake mind siin kümme minutit,» ütles härra de Treville, «ja kui ma selle aja
jooksul tagasi ei tule, siis minge minu juurde. Asjatu oleks mind kauem oodata.»
Neli noormeest ootas kümme minutit, veerand tundi, kakskümmend minutit. Kui nad
nägid, et härra de Treville ei tulnud, lahkusid nad, tundes väga suurt rahutust edaspidise
üle.
Härra de Treville astus julgelt kuninga kabinetti. Ta leidis Tema Majesteedi väga
halvas tujus
annaabi.ee 
