Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
Otsustavamaks organiks oli vasallide päev, hiljem meespäev ja maapäev. Kokku
tuldi vajaduse korral ja otsustati esilekerkinud küsimusi, makse, kindlustuste
ehitamist, sõja ja rahu küsimusi, valiti maanõunikke, vasallikohtunikke, võeti
seisukoht kuninga pealiku tegevuse kohta ja teostati omavahelist
kohtumõistmist.
6. Võimukorraldus ordu maadel.
Mõõgavendade ordu aeg.
Ordu kõrgem esindaja väljaspool ja juht siseelus oli ordumeister, kelle tegevus
olenes suurel määral teiste ordukaaslaste heakskiidust, olles võrdlemisi piiratud.
Tähtsamate küsimuste lahendamiseks oli ordu kapiitel, kust võtsid osa kõik
orduvennad. Hiljem tulid asja otsustamiseks ainult kõrgemad võimukandjad, kes
moodustasid kindralkapiitli.
Teutooni ordu aeg.
Ordu peaks oli ordu kõrgmeister (ordumeister). Ordumeistri võimu kompentents
oli võrdlemisi lai. Ta juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist
läbikäimist; oli ordu vägede juht Liivimaal. Ordumeistril oli ka abilisi, sõjalise