Riigiõiguse konspekt
all s-i
formaalses mõttes, s.t õ-se üldakte, mis kannavad s-e nimetust. Kasutatakse ka mõistet "s. materiaalses
mõttes", see on igasugune õ.akt, mis sisaldab üldnorme. S-i materiaalses mõttes saavad, kui neile on see
õ. antud, vastu võtta ka teised organid, mitte ainult parlament. Näiteks on seadusteks materiaalses mõttes
Eesti tingimustes presidendi seadlused ja valitsuse määrused, Prantsusmaal presidendi ordonantsid.
2.finantsalane pädevus - S.t nt, et parlament võtab vastu riigi iga-aastase eelarve (riigi tulud ja kulud)
ning kehtestab makse. Harilikult kinnitab parlament ka valitsuse aruande eelarve täitmise kohta.
3.määrab referendumeid, kui see õigus pole antud täitevvõimu pädevusse.
4.kiidab heaks sõlmitud välislepinguid.
5.küllalt sageli moodustab parlament, eriti parlamentaarses riigis, teatud riigiorganeid, näiteks valib
annaabi.ee 
