Kvanternaari ajastu setendeist. 4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2500-542 miljonit aastat tagasi) vanusega aluskorra. Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena. Enamikud Eestis leiduvatest tardkivimitest on graniidid. Moondekivimitest leidub Eestis nt. Gneissi. 9. Liivakivid Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast ( suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist) 10
Suurematest teisi kivistisi pind seda suurem ala on settel liikumiseks, mis kividest murtakse järjest tükikesi ja tuule/vee Karbonaatide puhtalt keemiline (abiogeenne) ● Mandri-Eestis on üheks suurendaks lihvituse astet. maybe Ordiviitsiumis mõjul kulutatakse need väiksemaks. Sahara liiv settimine on harukordne. omapärasemaks Siluri kivististe oli eesti vee all, kambriumis kord oli ja kord on vanem?! leiukohaks käsijalgse Borealis
annaabi.ee 
