Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT
Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib bon ulatuda I-III.
Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade klassis on 7 tüübirühma (jaotamise
aluseks on mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim), soometsade klassis 3
tüübirühma (jaotamise aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul
soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi). Erinevad kasvukohatüübid on paigutatud Lõhmuse
metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemile.
1. Loometsad- maapinnalähedastel, vähem kui 30cm paksuse peeneselise mullakihiga pael,
samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega (III-V bon).
Leesikaloo (II) kkt. (Loometsade kõige kehvemate tingimustega kkt)
Muld- väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10cm. Puistud –
esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask, metsade boniteet madal V-Va, puud tormihellad
(õhuke mullakiht)