Biosüstemaatika teooria ja meetodid
Veel 1990 arvas evo-
lutsioonilise süstemaatika pooldaja (ja tuntud taimesüstemaatika õpiku au-
tor) T.S. Stuessy, et selline hierarhia standardiseerimine pole võimalik
eri organismirühmade puhul, küll aga saaks tulevikus sellise võtte kasuta-
mist kokku leppida ligidaste rühmade uurimisel. - Et fenogrammis ei avaldu
kindlate tunnuste muutumine, vaid sarnasus paljude tunnuste "segu" puhul,
oleks nii eristatavad taksonid sageli küll halvasti iseloomustatavad.
7.4. Ordinatsioonimeetodeist kitsamas mõttes (s.o. välja jättes klaster-
damise) on süstemaatikas levinuim peakomponentanalüüs.
18
7.4.1. Peakomponentanalüüs (principal component analysis) seisneb hulga-
mõõtmelises tunnusruumis endiste vektorite (kasutatud tunnustega määratud
telgede) asendamises uutega, mis täielikumalt hõlmavad koguvarieeruvust.
Esimese telje (vektori, komponendi) asend valitakse selline, et ta (oma