RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT
Kui uuritava
objekti tunnuse väärtused on toodud nominaalskaalal, siis nimetatakse seda
nominaaltunnuseks. Nominaaltunnuse järgi saab objekte liigitada. Ainuke tehe, mida
saab teha, on loendamine ja vastavate sageduste leidmine.
Nominaaltunnuse erijuhuks on kaheväärtuseline tunnus ehk dihhotoomne tunnus
ehk alternatiivne tunnus. Näiteks sugu (mees/ naine), vastus küsimusele (jaa/ei,
poolt/vastu). Sellist
2. Järjestuskaala ehk astmeline skaala (ordinar). Võimaldab elemente uuritava
tunnuse alusel järjestada. Pole garanteeritud, et intervallid skaalajaotuste vahel on
ühesugused.
Näiteks väärtushinnangud: "väga halb", "halb", "hea", "väga hea". Koolihinded võib
reastada kasvavas või kahanevas järjestuses, kuid nende intervallid pole võrdsed. Ei
näita, kui palju kõrgem tase madalamast erineb. Seetõttu on statistilised arvutused
koolihinnetega (aritmeetilise keskmise leidmine) ebakorrektsed. Näiteks 50 cm on 10