Z = +44 p= 44 = 44 A = 101 (aatommass) 1 0n= 101 44= 57 4. ELEKTRONVALEM AATOM keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, molekuli koostisosa. MOLEKUL aine väikseim osake; koosneb aatomitest, n O 2, H2O. Tavatingimustes iseseisvalt eksisteeriv aineosake, millel on selle aine põhilised keemilised omadused. 1. n = 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7 (n kihi nr.) peakvantarv ehk energeetiline 2. l= 0; 1; 2; 3; 4 ( n-1 ) orbitali kvantarv 14 n= 1 esimesel kihil on vaid s orbitaal l= 0, s orbitaal l= 1 jne. spinn võib liikuda ümber oma telje mõlemas suunas, seda nimetatakse spinniks. Elektronpaari moodustavad vastassuunalise spinniga elektronid. 3. orbitaalide arv m0= 2l + 1 l = 0s orbitali
neeldub) Ühinemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia eraldumine uute sidemete tekkel, seetõttu on enamik ühinemisreaktsioone eksotermilised. Lagunemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia neeldumine vanade sidemete lõhkumisel, seetõttu on enamik lagunemisreaktsioone endotermilised. Aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari on elektronipaari doonor. Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitali on elektronpaari aktseptor. Sel teel tekkinud kovalentset sidet nimetatakse doonot-aktseptorisidemeks. Keemilist sidet mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil nim kordseks sidemeks. 2. elektronpaari abil tekib kaksikside, 3 elektonipaari abil kolmikside. Kordne side on tugevad kui üksikside. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t. energia kasvab.
annaabi.ee 
