H= = 1 + = µ - magnetiline läbitavus (enamusel ainetel ~1) µ 0 (1 + ) µ 0 µ 2.3. Magnetväli homogeenses magneetikus B0 H Vaakumis 0 = µ0 H 0 d l =I Homogeenses aines H = H 0 B = µ B0 2.4. Diamagnetism Diamagneetikud on sellised ained, kus välise magnetvälja puudumisel orbitaalsete elektronide magnetmomendid on nullid. Väline magnetväli diamagneetikutes nõrgeneb. -10 -6 Magnetilised omadused temperauurist ei sõltu. Nt vask, kuld, hõbe, vesi 2.5. Paramagnetism Paramagneetiliste ainete aatomid omavad püsivaid magnetmomente. Välise välja puudumisel keha tervikuna magneetunud pole. Välises magnetväljas saavad magnetmomendid eelisorientatsiooni. Väline magnetväli paramagneetikus võimendub.
liikuma piki ringjoont F=qvBsin. Maa magnetväli-Magnetnõela põhjapoolset otsa nim.selle põhjapooluseks ja lõunapoolset otsa lõunapooluseks.Magnetilise induktsiooni vektori tsirkulatsioon-seisneb selles, et muutv magnetväli tekitab elektrivälja- pööriselektrivälja(kinniste jõujoontega) Aine mõju magnetväljale-aine kas suurendab või vähendab välismagnetvälja. Magnetvälja paigutatud aine magneetub ja hakkab ka ise tekitama magnetvälja. Spinn-elektronil on peale orbitaalsete momentide veel omamomendid. Electron pöörleb ümber oma telje ja sellest nimetus spin.spinn on kõikidel elementaarosakestel, ka laenguta osakestel. Suhteline magnetiline läbitavus- näitab kui palju on magnetiline induktsioon aines suurem kui vaakumis. µ=B(aines)/B(vaakumis). Sõltuvalt µ väärtusest jaotatakse ained 3 gruppi. Diamagneetikud(µ<1) nõrgendab veidi talle mõjuvat magnetvälja ja paramagneetikud(µ>1) veidi tugevdab. Ferromagneetik-on aine,mis tugevdab talle
Mutatsioon sugurakus, mis tingib päriliku muutuse, ei pruugi avalduda mitme sugupõlve lõikes. Neutronite neeldumine Neutronid on laengute osakesed. Seetõttu on nad võrreldes sama massi ja energiaga laetud osakestega tunduvalt läbimisvõimelisemad. Neutronid on kaudselt ioniseerivad ja nenede neeldumine toimub elastse ja jäiga hajumisena. Kiired neutronid erivevad röntgenikiirtest põhiliselt viisi poolest, kuidas nad toimivad absorbeerivas koes. Röntgenikiirguse footonid reageerivad orbitaalsete elektronidega kas fotoelektrilise neeldumise või Comptoni protsessi kaudu, põhjustades kiirete elektronide tekke. Neutronid aga reageerivad aatomituumadega, tekitades kiireid kokkupõrkeneutroneid, alfaosakesi ja raskeid tuumafragmente. Mõõduka kiirusega prootonite puhul on domineerivaks protsessiks elastne hajumine. Intsidentneutron põrkab kokku absorbeeriva aine aatomituumaga, osa neutroni kineetilisest energiast
annaabi.ee 
