Kolmas aste omas aga ühte J-2 mootorit. Kütuseks vedelhapnik ja vesinik. Koos Saturn V ehitati ka Saturn I ja Saturn IB, mida kasutati testimisel. Kaheastmelist Saturn I kasutati „apollo“ kosmoselaevade erinevate elementide katsetamiseks. Kaheastmeline Saturn IB, mille kasulik koormus madalal Maa orbiidil oli umbes 18 tonni, omas Saturn I esimest ja Saturn V kolmandat astet. Saturn IB-d kasutati Saturn V viimaseastme katsetamisel. Mehitatult kuule maandumiseks oli vaja kahte laeva: orbitaallaeva ja kuulaeva. Orbitaallaev kaalus umbes 30 tonni ja koosnes silindrikujulisest abimoodulist, mis kandis mootorit, kütusepaake, kaupa ja abisüsteeme. Orbitaallaev kandis ka koonusekujulist meeskonnamoodulit massiga umbes 5,5 tonni ja selle ülesandeks oli meeskonna majutamine ning see oli ainuke osa raketist, mis maale naasis. http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/publikatsioonid/constellation.pdf Ares V
mõjutab tehnikat pikaajaline viibimine kuutingimustes. Jaama täpne asukoht oli määratud kuuorbiidilt tehtud fotode põhjal: fotosid võrreldi Surveyor-i poolt saadetud panoraamidega, samastati ümbritseva maastiku detaile ja nii leiti väike kraater, mille nõlvale maandus jaam. Hiljem nimetati see 200-meetriline kraater Surveyor-i kraatriks. Apollo 12 meeskonnaliikmed olid komandör Charles (Pete) Conrad, kuumooduli piloot Alan Bean ja orbitaallaeva piloot Richard Gordon. Conrad oli juba kaks korda kosmoses käinud Gemini programmi raames. Bean'i jaoks oli see esimene lend. Gordon oli varem koos Conrad'iga Gemini-11 pardal lennanud. Ja siis, 14. novembril 1969. aastal oli hiiglaslik rakett (stardimass peaaegu 3000 tonni) stardivalmis. See oli esimene kord, kui starti tuli jälgima USA president Nixon ja mitusada aukülalist. Oli pilvine ja vihmane ilm, aga kuna nii tähtsad tegelased olid kohal, otsustati starti mitte edasi lükata.
annaabi.ee 
