Kütuseks vedelhapnik ja vesinik. Koos Saturn V ehitati ka Saturn I ja Saturn IB, mida kasutati testimisel. Kaheastmelist Saturn I kasutati „apollo“ kosmoselaevade erinevate elementide katsetamiseks. Kaheastmeline Saturn IB, mille kasulik koormus madalal Maa orbiidil oli umbes 18 tonni, omas Saturn I esimest ja Saturn V kolmandat astet. Saturn IB-d kasutati Saturn V viimaseastme katsetamisel. Mehitatult kuule maandumiseks oli vaja kahte laeva: orbitaallaeva ja kuulaeva. Orbitaallaev kaalus umbes 30 tonni ja koosnes silindrikujulisest abimoodulist, mis kandis mootorit, kütusepaake, kaupa ja abisüsteeme. Orbitaallaev kandis ka koonusekujulist meeskonnamoodulit massiga umbes 5,5 tonni ja selle ülesandeks oli meeskonna majutamine ning see oli ainuke osa raketist, mis maale naasis. http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/publikatsioonid/constellation.pdf Ares V Ares V on plaani järgi kolmeastmeline kanderakett, millel on esimesel astmel kaks stardikiirendit
juhtkond jätkata lendu Kuule. Oli veel jäänud oht, et välgulöök võis kahjustada elektrisüsteeme langevarjude sektsioonis, põhjustades näiteks Pürolukkude rakendumist. Siis oleks Maale naasmisel meeskonna hukkumine vältimatu. Loobumine lennust Kuule oleks aga mõttetu, kuna see ei muudaks asja. Pärast kaht tiiru Maa ümber käivitati raketi kolmas aste uuesti, mis suunas orbitaallaeva ja kuumooduli Kuu poole teele. Mõne aja pärast toimus moodulite ümberasetamine: orbitaallaev eraldus raketi kolmandat astet ja orbitaalmoodulit ühendava adapteri küljest, adapteri ülemise osa katted eemaldati, orbitaallaev tegi 180- kraadilise pöörde ja põkkus kuumooduliga ja tõmbas siis selle ettevaatlikult adapteri alumisest osast välja. Juhtimismootorite käivitamisega suunati raketi kolmas aste ohutule kaugusele eemale ülejäänud kompleksist. Plaanis oli viia kolmas aste heliotsentrilisele orbiidile ümber Päikese
annaabi.ee 
