Mehaanika ll
kirjeldama joonisel kujutatud pidev kõver, st galaktika keskmest 15–25 kiloparseki kaugusel
asuvate galaktikate pöörlemise kiirused peaksid vähenema. Reaalsetest mõõtmistest saadud
kõverad on aga teistsugused (tähistatud punktidena joonisel 44-5) ja pöörlemise kiirus on
ligikaudu konstantne isegi kaugustel 40 kuni 50 kpc. See erineb ka kiiruste jaotusest meie
päikesesüsteemis. Näiteks on Pluto (Päikesest kaugeim planeet) orbitaalkiirus ainult üks
kümnendik Merkuuri orbitaalkiirusest (Päikesele lähim planeet).
• Nende andmete alusel arvatakse, et galaktikad on tegelikult hoopis suuremad kui nähtub nende
visuaalsest pildist. Optiliselt nähtavad galaktikad on ümbritsetud ulatuslikust tumedast halost.
Seega on ka meie galaktikas enamus massist nähtamatu, gravitatsioonilist tõmbumist
põhjustav tume aine, mida me praegu veel ei tunne.
• Seda ainet ei ole õnnestunud näha mitte ühelgi lainepikkusel, raadiokiirgusest kuni
gammakiirguseni