Kaksiktähed
aastat, jätkub harilikult selleks; ainult väga haruldased juhud, kus mõlemad komponendid mitte ainult ei asu
juhuslikult üksteise ligi, vaid omavad juhuslikult ka ligikaudu sama suurt ning samasuunalist liikumist,
saavad väärtõlgitsuse osalisteks: neid võib ekslikult pidada tõelisteks, "füüsikalisteks" kaksiktähtedeks, kuna
tegelikult on nad vaid optilised. Teiselt poolt, üks väike osa - mõnikümmend meile lähemat paari näitavad
selget orbiidiliikumist üksteise ümber, nagu planeedid ümber Päikese, perioodiga 100-200 aasta ümber ja
vähem: mõnigi neist on Struve ajast saadik teinud ühe terve tiiru või vähemalt ühe suure osa täistiirust; neil
juhtudel on võimalik määrata tõeline orbiidi kuju [Kaaslase orbiit peatähe suhtes.], ning see osutub alati
ellipsiks, mille ühes fookuses on peatäht; pealegi osutub neil juhtudel õigeks ka teine Kepleri seadus
(ristliikumise kiirus on pöördvõrdeline kaugusega peatähest)
annaabi.ee 
