Kaksiktähed
vaadatuna sulavad need näiliselt ühte täppi ning ka pikksilmas paistavad vaid üksiku tähena.], on võimalik
üldiselt eraldada füüsikalisi kaksiktähti optilistest paaridest, nagu ülal seletatud; selleks on vaja vaid kestvaid
mõõtmisi pikema aja vältel. Füüsikalisiks tuleb lugeda paarid, mis näitavad kas selget kõverjoonelist
orbiidiliikumist või on muutmatus asendis üksteise suhtes, või näitavad nii väikest suhtelist muutust, et seda
võib tõenäoliselt lugeda orbiidiliikumiseks (suure vahekauguse tõttu nõrga raskustungi mõjul); optilised on
paarid, mis näitavad sirgjoonelist liikumist üksteise suhtes, nii suurt, et seda tõenäoliselt vastastikuse
raskustungi mõjuga seletada ei saa. Väärtuslik on juba paljas teadmine, et antud tähtede paar moodustab
ühe füüsikalise süsteemi; uurides statistiliselt füüsikaliste paaride komponentide omadusi (heledusi,
spektreid, suhtelisi kaugusi), võib muu seas teha huvitavaid järeldusi tähtede arenemiskäigu kohta.