NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED
k. köösner). Nimede
järgi otsustades olid kõnesolevad meistrid sakslased või rootslased.
1397.a. said oma tsunftipõhikirja Riia ja olevat saanud ka Tallinna köösnerid. Tallinna
köösnerite tsunfti vanim skraa (põhikiri) aga on säilinud tunduvalt hilisemast ajast, nimelt
aastast 1453. Erinevalt Riiast, ei seatud tollal tsunfti pääsemiseks rahvuslikke kitsendusi.
Tallinnas otsustas kõik köösneri meisterlikkus.
Tallinnas kanti kõige enam oravanahka, kõige hinnalisemaks loeti talvist ehk halli nahka.
Oravanahkade kõrval esines sagedamini nugise-, nirgi- ja kärbinahku. Hoopis haruldased olid
sooblinahad, mida vene kaupmehed kalli raha eest sisse tõid. Nii olevatki Tallinna raehärrad
pidanud nõu, kas mitte naistel sooblinahkade kandmist ära keelata, kuna muidu vene
kaupmehed kõik Tallinna kulla ja hõbeda sel moel ära pidid vedama.
Nagu 1786. ja 1811.a. eri skraadest võib järeldada, kuulus köösneritööde hulka metslooma-