August Gailit
on tal selge, mis linnuga on tal tegemist.
"Ekke, roni alla!" hüüab ta pahuralt.
Säärane logard poisinolk, ikka kiigub ta mõnes puuladvas, kükitab mõnes põõsas,
varjub mõne kivi taga - ja siis võid kuulda igasuguste lindude siristamist ja
häälitsemist. Adra taha ei astu, püügile ei lähe, võrgud tekitavad talle tülgastust, ent
hüpata oravana ühelt puult teisele, see on talle südame järgi. Kellesse ta küll on
sündinud, see roju? Teised pojad künnavad kaugeid meresid, saadavad aeg-ajalt
vanale emale mõne dollari või naela, kuid see pesamuna on nagu kägu poetunud
võõrasse pessa - mida tahad sa selle päevavargaga teha? Kas nuhtle või sõima - see
tekitab talle ainult naeru. Vitsad ei tee talle midagi, aga sõim jookseb nagu vihm
räästast alla. Ning seda lakkamatut lugemist - kui tuleb Ingelandist, on ta paat täis
annaabi.ee 
