E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Kui
Mönikhusen temale oma häa kaebas, oli abtiss üelnud: «Anna Agnes pooleks aastaks minu
valitsuse alla, siis teen ma temast tallekese!» Mönikhusen oli kül õgu kehitanud ja veidi
kahtlevalt naeratanud, aga süame põjas lootis ta siiski head tagajäge abtissi vagadusest ja
püadusest, kuna ta oma isaliku võmu kohta viimse lootuse oli kaotanud. Ta andis abtissile
täe voli käte ja tegi ainsaks tingimuseks, et Agnest mitte katoliku usku ei pö orataks ega
nunnaks ei pü utaks teha.
Agnesele anti kloostris elamiseks kamber, mis suurem ja valgem oli kui nunnade kongid:
kõ-
397
gest aknast ulatus pilk kaugele üe merelahe, mille serval Tallinna mü urid ja teravad tornid
otsekui vee seest ües kerkisid. Igapävastest jumalateenistustest ja palvetamistest kirikus,
nagu ka nunnade üdistest sö omaaegadest pidi Agnes osa võma ja tegi seda hea meelega, sest