Eesti astronoomid ja nende avastused
vaadeldakse alati paljudes observatooriumides, õnnestus üht-teist uut leida ka Tallinna
amatööridel.
Kõigepealt uuris Öpik heleduse jaotust Marsi kettal. Selle põhjal oli võimalik hinnata Marsi
atmosfääri tihedust. Marsi mandrite ekvaatorilähedased alad olid planeedi ketta tsentri ligidal
kollaka värvusega, muutusid aga ketta serval halliks. Sellist värvuse muutust seletas ta
hõreda vertikaalse taimestikuga kollasel pinnasel. Näiteks noor hõreda orasega käetud põld
paistab maalt vaadates roheline, aga lennukist vertikaalselt alla vaadates näeme musta põldu.
Marsi vaatlusi sisaldaski E. Öpiku esimene trükis ilmunud töö (1912).
Zeissi refraktoriga vaatles ta kaksiktähti. 1927. a. toimus tema juhtimisel ekspeditsioon Rootsi
täieliku päikesevarjutuse vaatlemiseks.
Võttis aega, kuid 1948 aastal hakkasid taas ilmuma tema teosed ja uurimused.
annaabi.ee 
