Lepatriinu Referaat
1.0 LEPATRIINU
Lepatriinud on murdeti ka käolehmad, kirjalinnud, eri perekondadesse kuuluvad mardikad
lepatriinulaste sgk-st; Umbes 4000 erinevat liiki, Eestis neist 51 liiki. Lepatriinude keha on
pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Nii
valmikud kui ka vastsed hävitavad kilp-ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti(on seega
kasulikud); vähesed liigid on taimtoidulised. Vastne on hall või mustjashall, oranzikirjaline.
Talvituvad mardikana. Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi
loomi neid ei söö. Tavalisemaid röövtoidulisi liike on seitsetäpplepatriinu ja
viistäpplepatriinu, alamaid seeni hävitablutsernitriinu.
1.1 Sugulased
Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi
lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda.
Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer nagu kummulikeeratud
kauss