Victoria
Ta oli väga rõõmus sellest, kuidas inimesed teda selle
50. aastapäeva puhul vastu võtsid.
Kui naine oli seitsekümmend aastat vana, oli ta muutunud tütarlapselikuks, nagu öeldakse
beebi ja vanas eas inimene sarnanevad teineteisele. Ta pidevalt naeris, naeris lihtsalt itsitades,
kattis enda nägu lehvikuga, kui miskit kuulis, mida ehk poleks pidanud kuulma. Ta oli
võluvalt tagasihoidlik. Väga hajameelne.
1899. aastal algas buuri vabariikidel Transvaalil ja Oranjel sõda. Victoria oli selle sõjaga
hästi seotud. Ta soovis üksikasjalikult sõjast kõike teada. Käis sõjas haavata saanud mehi ravil
vaatamas ning nägi ühel haavatul endatehtud tekki peal, mis tekitas tas nii sooja tunde ning
himu neid tekke veel ja veel teha. Ka moodustas ta pildialbumi sõjas langenutest. Talle
meeldis sõjameestega rääkida.
Aegamööda ja veidi vastumeelselt lasi Victoria valitsusohjad lõdvemale, et lasta järeltuleval
põlvel valitsusiket vedama hakata