Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
6.2. Harilik kikkapuu (Euonymos europaeus).
Kuni 3 m kõrgune põõsas, mille kandilised oksad on noorelt rohelised, hiljem
pruunikashallid, sageli korkjate liistakutega. Lehed on piklik-munajad, terava tipuga ja
saagja servaga, sügisel värvuvad üleni kollasteks ja punasteks. Rohekasvalged õied on 2-5-
kaupa lehekaenlas. Pilkupüüdev on puu sügisel, kui ilmuvad roosad või punased lühtreid
(laternaid) meenutavad kuparviljad, mis avanevad viieks osaks ja südamikus hakkavad
paistma oranid lihakad seemned. Viljad on väga mürgised. Kikkapuud võib Lõuna- Eestis
hajusalt kohata jõgede kallastel.
6.3. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) kuusmapuu, kuusmann, kukepuu,
takispuu, kohlap.
Need marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma. Kuid
millegipärast ei ole keegi neid metsas ära noppinud. See on ohtlik märk. Tõsi ta on, kuslapuu
marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Marju on mõnikord kasutatud lahtistina, aga
annaabi.ee 
