t klasifikatsioon, mis kajastaks liikide jt organimisrühmade tegelikku põlvnemist ja sugulust. Hierarhiline süsteem saadakse liikide paigutamisel taksonitesse nii, et iga takson kuulub vaid ühte temast vahetult kõrgemal asetsevasse taksonisse. INIMESE EVOLUTSIOON Inimene põlvneb inimahvidega ühisest eellasest. Meie veidi kaugemal nn sugulased on orangutan ja gibon, on huvitav märkida, et simpans ja gorilla on geneetiliselt inimesele palju lähemal kui orangutanile. Lühiülevaade inimeste eellastest: · Pueiahvid (puuahvid, Dryopythecus), 14 7 miljonit aastat tagasi. Osa neist kohastus avamaastikega, arenedes nt esijäsemete käimisest vabanemise suunas. · Inimlaste ja inimahvlaste lahknemine: 7-5 miljonit aastat tagasi · Lõunaahvid (Australopithecus): ca 4 miljonit aastat tagasi. · Osav inimene (Homo habilis) : 2,1 - 1,6 miljonit aastat tagasi. · Püstine inimene (Homo erectus): 1,9 miljonit -250 000 aastat tagasi.
Kuivõrd genoom on iga liigi evolutsioonilise arenguloo esmane kandja, siis peaksid need võrdlused andma kõige objektiivsemat informatsiooni fülogeneetiliste seoste kohta. Erinevate geneetiliste meetoditega saadud tulemused on omavahel üsna heas kooskõlas, kuid erinevad oluliselt traditsioonilistest fülogeneesiskeemidest. Need võrdlusandmed näitavad, et impans ja gorilla on inimesele geneetiliselt märksa lähemad, kui orangutanile, ja veel vähem gibonitele, ning et impansi ja gorilla vahel pole usaldusväärselt suuremat sarnasust, kui kummalgi neist inimesega. Viimasel ajal on osa paleoantropolooge hakanud fossiilse materjali interpreteerimisel arvestama eeltoodud geneetiliste andmetega, kuigi enamikule neist on need vastumeelsed. Analüüsinud erinevaid fülogeneetilisi andmeid, tulid antropoloogid E. J. Bruce ja F. J. Ayala (1979) hiljuti järeldusele, et kõige
annaabi.ee 
