Muinaseestlased
töökirve vahel, mida ju vajadusel võidi samuti kasutada relvana. Matusepanuste
põhjal otsustades oli kirves ka üks levinumaid naiste relvi-tööriistu. Vahel on
muinasaja lõpu kirveste labas auk, mis tõenäoliselt oli kasutusel kirveste kinnitamisel
kuhugi. Leidub kaunistatud, vahest isegi väga keerulise ornamendiga kirveid.
Eestis mitte nii levinud, kuid kahtlemata tuntud olid sõjanuiad. Meie
piirkonnas on säilinud eelkõige selliseid sõjanuiasid, millel oli rauast, sageli oraline
pea.
Muinasaja lõpu mõõgad on tavaliselt kaheteralised. Osa relvi, eriti
luksuslikumad neist, toodi kahtlemata ka mujalt sisse. Viimaste hulgas moodustavad
omaette rühma nn. ULFBERTH-mõõgad, st. mõõgad, mille terale on graveeritud
nimi Ulfberth. Arvatakse, et tegu oli algselt ühe meistriga, kelle nimi hakkas aga
hiljem tähistama kogu töökoja toodangut. Mõõgateradel leidub ka muid kirju ja
sümboleid, mis tihtipeale on kristliku sisuga ning osutavad seega vähemalt nende
annaabi.ee 
