Eesti rahvalaul
Omane meie
rahvalaulule.
Vanem rahvalaul on pea-aegu alati ühe-häälne. Setu laul on aga hoopis teistsugune, see on
erandiks. Setu laul on esiteks mitmehäälne ja teiseks see on nii masoori kui minoori vahel.
Regilaule peame me 1-2 realiseks vastavalt sellele kas motiiv kohtub ühtemoodi või kahtemoodi.
Uuem rahvalaul tekkib 18-19 saj.Tekkepõhjuseid palju: Mereäärsed rahvad liiguvad rohkem,
inimesed liigvad ja kuulevad teistsugust muusikat.Linna oragmiseerumine, ja ka mõisate
vahendusel,kus saksad olid.Rüütlid, lossid, vangikongid- küik mõisate kaudu tulnud.
Uuema rahvalaulu tunnusteks on salmilaul, lõppriim.Laulma hakkavad ka mehed, teemaks
põhiliselt paroodia või vemmalvärss.
Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid
aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss.
Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant
Luterlus jõuab Eestisse16 saj.
annaabi.ee 
