Vana-Kreeka kunsti perioodid
on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn
"salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on
looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses
põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav.
Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult
artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest
eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena,
kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati
neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest
ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest.
Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja
hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise
ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta.
Ateena oli demokraatlik riik ning peamine kaubandus- ja
kultuurikeskus Kreekas
annaabi.ee 
