Eesti kirjanduse ajalugu I
13. C. R. Jakobsoni ,,Esimese isamaakõne" uuenduslik ajalookäsitlus
Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning
organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 piidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised
kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles
Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson
eesti hõimude muistset vabadusaega, oraaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning
koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri
kujunemist.
Teises kõnes ,,Võitlemised Eesti vaimupõllul" käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo
kujunemise aluseid ning kolmandas ,,Nõia-usk ja nõia-protsessid" - ketserluse ja
nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste