väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud. Sellisel viisil on aga kulu kogunenud paksu kihina, mis ei lase kõigil taimedel uueneda ning stepp kaotab oma kirevuse ja liigirikkuse. Liigse pinnase kurnamise puhul muutub taimkatte väga hõredaks. Taimkatteta pinnas allub
paigutatakse kraavid kvartalisihtide äärde ning seejärel projekteeritakse kvartalisisesed kraavid. Kvartali mõõtmetest tingituna kujuneb kraavide vahekaugus, Kraavide vahekaugust võib kirjeldada kahel viisil: 1. geomeetriline, s.o. kraavidele risti võetud vahekaugus 2. efektiivne - kraavide vahekaugus kalde suunas Meie käsitleme kraavide vahekaugust esimese tähenduses. Kuivendamise tulemusi arvestades võib kraavide vahekaugust käsitleda kahest seisukohast: 1. bioloogiliselt optimaalsena, mis tagab puude parima kasvu. 2. ökonoomiliselt optimaalsena, mille juures huvi investeerida metsakuivendusse on suurim. Ökonoomiliselt optimaalne kraavide vahekaugus on alati suurem kui bioloogiline. Kuivenduskraavide sügavus. Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast põhajavee sügavusest. Et kuivenduskraavid alandaksid põhjavee pinna vastavale sügavusele, selleks nende sügavus peab põhjavee pinna kumeruse tõttu olema
ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi 8 säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud. Sellisel viisil on aga kulu kogunenud paksu kihina, mis ei lase kõigil taimedel uueneda ning stepp kaotab oma kirevuse ja liigirikkuse. Liigse pinnase kurnamise puhul muutub taimkatte väga hõredaks
väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal. Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud. Sellisel viisil on aga kulu kogunenud paksu kihina, mis ei lase kõigil taimedel uueneda ning stepp kaotab oma kirevuse ja liigirikkuse. Liigse pinnase kurnamise puhul muutub taimkatte väga hõredaks. Taimkatteta
annaabi.ee 
