süngeismi. Erinevad liigid taluvad füüsikalisi ja keemilisi keskkonna muutis erinevalt. Tihti on mõtekas selgitada katseliseltm talusvus ja optimaalala. Iga liigi jaoks on tingimused, kus nad end hästi tunnevad erinevad. Nt mõned taimeliigid eelistavad kuivemat aga teised seevastu niiskemat kliimat.(joonis.vihikus ja ka konspektis). Piirkonda maksimumist miinimumini nim. Organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas ehk optimaalalas. 23)Liebigi miinimumi reegel-seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element(ressurss), mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Shelfordi seadus-seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituut mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonna suhtes oma miinimum ja maksimum.s.t.tolerantsuse piirid, millest väljaspoole ei saa selle liigi organismid elada.
Eksisteerib abiootiliste faktori minimaalne ja maksimaalne kogus, mille juures mingi organism saab eksisteerida. Nende kahe piirkonna vahele jääv ala on optimaalne organismi eluks. Miinimumi ja maksimumi nimetatakse ühe nimetusega pessimum. Sellisel juhul miinimumi nimetatakse alumiseks ja maksimumi ülemiseks pessimumiks. Piirkonda miinimumist maksimumini nimetatakse organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas e. optimaalalas. Mingi faktori kogus miinimumi algusest optimaalala alumise piirini on selle organismi eksisteerimiseks vajalik minimaalne kogus. Mingi faktori kogus optimaalala lõpust kuni maksimumi lõpuni on selle organismi jaoks maksimaalne kogus, mida see organism talub. Minimaalse faktori mõiste tõi teadusesse Liebig 1864. aastal. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab
annaabi.ee 
