Kihlised pilved
nõrgalt laineline. Päikese ja Kuu jaoks on nad
poolläbipaistvad nagu mattklaas, aga kui pilved on väga tihedad, on nende asukohal
nähtav heledam laik pilvede pinnal. Varjud tavaliselt puuduvad.
4
Kõrgkihtpilved tekivad kiudkihtpilvede tihenemisel ja hiljem muutuvad kihtsajupilvedeks.
Nad koosnevad vihmapiiskade, lumehelveste ja jääkristallide segust. Sademeid
tavaliselt ei anna ja optikisi nähtusi tavaliselt ei kaasne. Külmal poolaastal võib sadada
nõrka vihma või lund.
Nad jagunevad:
· Udutaolised kõrgkihtpilved (Altostratus
nebulosus As neb)
· Lainelised kõrgkihtpilved (Altostratus
undulatus As und)
annaabi.ee 
