Fütobentos
fotosünteesiks
kasutatavaks energiaks (photosynthetically fixed energy), osa kiirgust
hajub vees.
Spektri erineva lainepikkusega osad neelduvad ja hajuvad vees erinevalt.
Spektri
lühilaineline sinine osa jõuab kõige sügavamale, andes ühtlasi veele
värvuse.
Põhjalikud ja arvukad mere optika-alased uuringud tehti juba aastail 1946-
47 väga
mitmetes maailmamere osades Rootsi ekspeditsioonilaeval "Albatross".
Tulemuste põhjal lõi merevee klassifikatsiooni optikalisel alusel esimesena
Jerlov, (1951; 1976), hiljem on teised uurijad teinud sellele täiendusi ja
muudatusi. Selles süsteemis on 12 merevee tüüpi. Neist esimesed 3 on
väga läbipaistva veega ookeanivee tüübid, nn. "sinised veed" ja 9
rannikumere tüübid, tunduvalt kehvema läbipaistvusega rannikuveed nn.
"kollased veed". Sinised veed esinevad toitainete vaeses ookeani
avaosas või ka rannale lähematel aladel troopilistes meredes ja teatud
aladel Vahemeres
annaabi.ee 
