Goethe Weimaris ("Goethe in Weimar" tõlge)
Aina rohkem tegeles ta nüüd
teaduse, peamiselt mineraloogia, geoloogia ja bioloogiaga. Tal küll ei saanud mingit teaduslikku
treeningut, kuid tal oli originaalsem lähenemine. Morfoloogiast sai tema peamine tegevusala. Aastal
1874 avastas ta näiteks inimese lõualuuvahelise killu, küll väikese anatoomilise detaili, mis on aga
tänaseni seotud tema nimega. Tema meetod oli aga vähem asjakohane tema peamises töös -
“värviteoorias”, töös optikaalal, millel Goethe töötas kaks kümnendit ja milles tal oli vasturääkivus
Newtoniga. Uudishimulikuna, pidas Goethe oma värviteooriat tema tähtsaimaks tööks ning eelistas
seda kõikidela oma kirjandustöödele.
Alguses ei tundunud see õige, olla Weimaris, arvestades tema kirjanduslikke plaane. Charlotte von
Steini näol sisenes Goethe ellu naine, kes hõivas selle koha mitmeteks aastateks, nagu ei keegi
teine