alguse eesti haritlaskond, kes oma kultuuri ülesehitajaks sai, oli väga mitmekesise kultuurikogemusega, rääkis paljusid erinevaid keeli ja elas enne 1920. aastaid tegelikult laiali väga suurel alal. Vähem oli Lääne-Euroopas õppinud ja seal end sisse seadnud eestlasi. Rohkem oli haritud eestlasi Venemaal riikliku ülikooli vms. kooli lõpetanud suunati laiali, töö otsimisel mindi välja. Nemad suuremalt jaolt opteerusid pärast revolutsiooni Eestisse. Eesti muusikaelu Peterburis - kiiresti kasvav eestlaskond enne revolutsiooni 50 000. Jaani kirik, Jakob Hurt, kool, koorid ja muu seltsitegevus. Jõukaid positsiooniga eestlasi: klaverivabrikant Ernst Ihse, noodikirjastaja ja muusikakaupmees Karl Leopas, advokaate, kõrgkooliõppejõude. ostimehe väljaandmine, Peterburi eestikeelne ajaleht. Loodame, et Eesti muusika kestab veel kaua ja, et seda tehtaks veel kaua. Väga
tudengist poeg Moonik Moskvast, pojad Jevgeni ning Jakov Moskvast, tütar Debora Petrogradist. Vanaema Sarahi vanaisa oli Austria-Ungari monarhi õukonnas nõunikuks ja talle oli kuulunud ligi pool Varssavi linna. Algul elasid nad Varssavis, kuid et poegadele paremat haridust võimaldada, kolisid Peterburi. Vanaisa kauples rauaga – ta varustas Venemaa raudteed rööbaste materjaliga 1920. aastal opteerusid Dagmar Normati vanemad isa Rubin ja ema Nora Eestisse […] Vanemad olid otsustanud, et on aeg lapse haridusele tähelepanu pöörata … ning talle lisaks eesti ja vene keelele ka saksa keelt õpetada. Niisiis otsiti ja leitigi … pedagoogilise haridusega kahekümne nelja aastane saksa neiu Anna Attermann (Dagmar oli siis kolmeaastane.) […] Vanemate otsusel õppis Dagmar esimesed aastad nõrga tervise tõttu kodus. Margarete Johansoni juhatusel. Religioon
annaabi.ee 
