Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
See kõlab täpselt nii, nagu oleks Jumal isa pojast
erinev Jumal, mis muidugi üldsegi tõele ei vasta." (JUNG 2002:72)
Jung leiab, et taoline järeldus pole üldse vajalik, vaid põhjus on Jumala väheses
järelemõtlemises. Seetõttu on väga õige pidada jumalakartust kogu tarkuse aluseks (Õp 9:10).
,,Teisest küljest, Jumala ülekiidetud headust, armastust ja õiglust ei pea lugema pelgalt lepituse
otsimiseks vaid tunnustama ehtsa kogemusena, sest Jumal on coincidentia oppositorum.
Mõlemad on õigustatud, nii Jumala kartmine kui Jumala armastamine." (JUNG 2002:73)
Siin näeme jälle selgelt Jungi kaitsmas vaadet dualistlikust Jumalast. Küsimus on ainult selle
dualismi vormis, mida käsitleme hiljem.
Valgustamaks edasisi arenguid, võtab Jung appi apokrüüfse Eenoki raamatu.
,,Rõhk, mis seatakse Jumala vanusele on loogiliselt seotud poja eksisteerimisega, kuid see
vihjab ka sellele, et ta ise soovib astuda mõnevõrra tahaplaanile ning jätta inimmaailma