Muinasaja inimeste tarbimisesemed
o kristalne kivim-suuremad tööriistad (kivikirved, talbad)
o luust, sarvest- töö-ja tarbeesemed (ahingud, jäätuurad, õngekonksud, harpuunid)
KIVIAEG
Kiviaeg on muinasaja vanim ja pikim ajajärk. Väljanägemiselt sarnanesid inimesed küll ahvidega,
kuid nad kõndisid kahel jalal ning oskasid valmistada kivist ja puidust algelisi tööriistu. Nad oppisid
kasutama ka tuld. Alanud jääaeg hävitas loodust ja loomastikku. Eesti alad vabanesid jääst u.11 tuhat a.
tagasi ja siin sai võimalikuks looduse ja inimeste elu. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta
pärinevad Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja luust esemeid. Seal elasid inimesed u. VIII
aastatuhande keskel eKr. Rohkesti luust ja kivist tarberiistu on leitud ka Kunda lähedalt Lammasmäelt,
need arvatakse pärinevat VII aastatuhandest eKr