Euroopa pronksi- ja rauaaeg
Apenniini poolsaare. Kiiresti tekkis konflikt Kartaagoga, kes oli sel ajal üks Vahemere valitsevaid jõude.
264-146 eKr 3 Puunia sõda,mille tulemusena Rooma sai endale lisaks Itaalia saared, Kartaagio koloonia
P-Aafrikas ja L-Itaalia. Samal ajal laiendas Rooma oma asualasid Kreeka ja Makedoonia väikelinnade
näol. Edasi liikusid vallutused V-Aasias ja Süürias.
Peale Alesia lahingu võitmist hakati Galliat inegreerima Rooma maailma- uued Vahemere tüüpi linnad,
teed jms. Paljud oppidad jäid kasutusse, kuid väga paljud ka hääbusid.
Paljud Saksa linnad said alguse tänu Rooma leegionite rajamisele Gallia piirile. Nt Xanten, Mainz, Bonn,
Köln.
Rooma-Germaani hõimude vahelised suhtemised. Paljud germaani hõimud lasid juba
Rooma vallutamiste ajal oma asulatesse Rooma kaupmehi, mitte selleks et osta, vaid
pigem müüa- karja ja orja. Vastu saadi Rooma kulda ja hõbedat.
13.
Rooma impeeriumil jätkusid suhted Taani saartega läbi Gallia. Import järjest kasvas.