. . n )) = = f (2 1 3 . . . n ) = 1 2 3 . . . n . N¨aeme, et kujutused gf ja f g on samasuskujutused. Sel korral kujutus g on kujutuse f p¨o¨ordkujutus. Kujutus, millel on olemas p¨o¨ordkujutus, on bijektiivne. Seega l~oplikuelemendilistes hulkades Pn+ ja Pn- on samapalju elemente. Teoreemi 2.1 kohaselt on paaris- ja permutatsioonide arv 12 n!. 24 Selle teoreemi kirjapanekuks kasutasime kujutustega seotud m~oisteid ~oppeainest "Sissejuhatus erialasse". L~opuks vaatleme permutatsoonide hulgal Pn teatavat teisendust : Pn Pn . Tema definitsiooni andmiseks on vaja seletada, kuidas mista- hes permutatsiooni 1 2 ...n Pn korral leida kujutis (1 2 ...n ) Pn . Teeme seda j¨argmiselt. Mistahes permutatsiooni 1 2 ...n abil moodus- tame kaherealise maatriksi 1 2 ... n . 1 2 ... n
. . αn ) = α1 α2 α3 . . . αn . N¨aeme, et kujutused gf ja f g on samasuskujutused. Sel korral kujutus g on kujutuse f p¨o¨ordkujutus. Kujutus, millel on olemas p¨o¨ordkujutus, on bijektiivne. Seega l˜oplikuelemendilistes hulkades Pn+ ja Pn− on samapalju elemente. Teoreemi 2.1 kohaselt on paaris- ja permutatsioonide arv 12 n!.♠ 24 Selle teoreemi kirjapanekuks kasutasime kujutustega seotud m˜oisteid ˜oppeainest ”Sissejuhatus erialasse”. L˜opuks vaatleme permutatsoonide hulgal Pn teatavat teisendust τ : Pn ↔ Pn . Tema definitsiooni andmiseks on vaja seletada, kuidas mista- hes permutatsiooni α1 α2 ...αn ∈ Pn korral leida kujutis τ (α1 α2 ...αn ) ∈ Pn . Teeme seda j¨argmiselt. Mistahes permutatsiooni α1 α2 ...αn abil moodus- tame kaherealise maatriksi 1 2 ... n .
annaabi.ee 
