Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
Ilmselt viis nende eesti-
17 Zjablovski 1818: 13-59
18 von Brömsen 1819: 124
19 Zjablovski 1818: 26, von Brömsen 1819: 124
vene kakskeelsus järgnevate põlvkondade keelelise venestumiseni, mida kindlasti
soodustas halvustav suhtumine oma suguvendadesse.
Veidi hilisemast ajast, 16.sajandi poolest, on teisigi, kindamaid teateid eestlaste
pikaajalisest ja ulatuslikumast asumisest endise Pihkva kubermangu Krasnõi (praeguse
Krasnogorodskoje) aleviku ja Opotska linna vahelisele alale. Aleviku tollasest
venekeelsest nimest Krasnõi sai kohalike eestlaste kõnes Kraasna ja Kraasna maarahva või
kraasnalaste nime all ongi selle keelesaare eestlased hilisematele põlvedele tuntuks
saanud. Kraasnalaste eluolu uurinud folklorist Oskar Kallase andmeil pärinesid nad
Setumaalt, olles tühjale maale kas ise tulnud või mõisnike poolt toodud 20. Kallas märgib,
et Krasnõi ümbruses leidus suvel 1901, kui ta oma uurimisreisi kraasnalaste juurde ette
annaabi.ee 
