Kolmas laulupidu referaat
Tallinna toimkonnale tekkis peatselt kõigile nähtav opositsioon. Jakobsoni pooldav Pärnu
Postimees kirjutas juba 7.detsembril 1879: Tallinna toimkond olevat ,,koguni Tartu
pidukomitee sarnane". Isegi koosolek 3.detsembril ei toimunud täies üksmeeles, nagu
ajakirjanduses enamasti kirjutati. Ajakirjas nuriseti toimkonna omavoli üle- peamised
vastuolud olid rahaasjades. Koosolekul kerkis üles ka küsimus auvõõraste ja pidukõnelejate
kohta, mis tekitas tüli, sest taheti opositsioonimehed täiesti välja jätta ja see õnnestuski.
Muidugi oli auvõõraks C.R. Jakobson, kes jäetigi auvõõraks kutsumata.
Pidukomitee Tallinnas jätkas asjaajamist, arvestamata opositsioonimeeste nõudmisi.
Nähtavasti kaldusis köstrid ja koolmeistrid, kes olid laulukooridega seotud, rohkem
peotoimkonna poole. Opositsiooni kavatseti hoopiski lämmatada. Detsembri keskel saatis
,,Lootuse" selts peotoimkonna presidendile Wistinghausenile kirja, milles palus valvata
annaabi.ee 
